Kaart - Mazyr

Mazyr (transkribeerituna Mazõr, venepäraselt Mozõr, poola keeles Mozyrz, leedu keeles Mozyrius) on linn Valgevenes Homieli oblastis, Mazyri rajooni halduskeskus. Asub Prõpjatsi kaldal Homielist 133 ja Minskist 220 kilomeetri kaugusel.

Asulat on esmamainitud 1155. aastal. Toona läks see Kiievi vürstiriigilt üle Tšernigovi vürstiriigile. Hiljem oli selle piirkonna keskuseks Turaŭ, sealsed alad moodustasid Turaŭ ja Mazyri piiskopkonna.

XIV sajandi keskpaigas hakkas linn kuuluma Leedu suurvürstiriiki. Umbkaudu sel ajal rajati sinna ka puidust kindlus. Seoses administratiivreformiga hakkas linn kuuluma Minski vojevoodkonda, olles sealse Mazyri maakonna keskuseks. Viienda Moskva-Leedu sõja ajal rüüstasid linna Moskva väed.

Aastal 1577 sai Mazyr Stefan Batorylt Magdeburgi õigused, ühtlasi kinnitati ka linna vapp.

Aastal 1609 Mazyr põles. Aastal 1616 ehitati sinna esimene katoliku kirik. XVII sajandil asutati linna ümbruses mitmeid kloostreid (neist aastal 1760 asutatud bernardiinide kloostri ruumides tegutseb tänapäeval õigeusu klooster). Aastail 1723–1773 tegutses linnas ka jesuiitide misjonikeskus.

Seoses Poola jagamisega läks linn aastal 1793 Venemaa koosseisu, kus sellest sai Minski kubermangu kuuluva Mozõri maakonna keskus. Aastal 1834 avati seal aadlike kool, millest kujunes hiljem sealne gümnaasium. Linnal oli õigus pidada kaks korda aastas laata.

Aastal 1878 oli Mazyris kolm õigeusu kirikut, üks katoliku kirik ja sünagoog. Aastal 1897 elas linnas 8076 inimest, kellest 69,73% olid juudid.

Aastal 1919 läks Mazyr Valgevene NSV koosseisu. Aastail 1924–1930 ja 1935–1938 oli linn Mazyri ringkonna halduskeskuseks. Aastail 1938–1954 oli linn Polesje oblasti halduskeskuseks. Teise maailmasõja eel moodustasid juudid linna elanikest 36,09%; sõja lõppedes olid praktiliselt kõik sealsed juudid hävitatud. Sealses surmalaagris hukati 4700 kohalikku elanikku.

1988. aastast on linnas trammiliiklus.